Silmahaigused

Silmahaigused

Oftalmoloogia ehk silmaarstiteadus tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja raviga. Silmaarsti poole tasub pöörduda, kui näiteks tervisekontrolli raames soovitakse kontrollida nägemisteravust, nägemisvälja, silmarõhku ja silmapõhjasid. Alljärgnevalt toomegi välja enamlevinud silmadega seotud probleemid ja nende ravi.

Nägemisteravuse langus on läänemaailmas äärmiselt levinud probleem. Kuigi lühinägelikkust (ehk müoopia) ning kaugnägelikkust (ehk hüperoopia, mille puhul on tarvilikud lugemisprillid) ei liigitata silmahaiguste alla, on tegemist siiski elukvaliteeti halvendava seisundiga. Õnneks on tänapäeva meditsiin arenenud nii kaugele, et nägemisteravust on võimalik lihtsalt ja turvaliselt korrigeerida laseroperatsiooni abil. Saadaval on palju meetodeid - näiteks Lasik, Femtolasik ja Smile. Laseroperatsiooni ajal lihvitakse silma pindmist kihti ehk sarvkesta nii, et seda läbivad valgusekiired murduvad õige nurga all, tänu millele nägemisteravus taasub. Juhul, kui sarvkest on laseroperatsiooniks liiga õhuke, ebasobiva kujuga või nägemisteravuse langus liiga suur, on üheks lahenduseks lisaläätse paigaldamine silma. Tegemist on pöörduva protsessiga, st läätse saab igal ajal eemaldada. Lisaks tegelevad silmaarstid haiguste ja probleemidega, mis vajavad keerukamat ravi või isegi kirurgilist sekkumist.

Kõõrdsilmsus ehk strabism on silmade koostöö häire, mille puhul on silm kas pidevalt kõõrdi või siis juhtub seda aeg-ajalt. Kõõrdsilmsus võib avalduda mis tahes vanuses. Alla 1-aastastel lastel võib silmade koostöö puudumise tõttu esineda juhuslikku kõõritamist, kuid selle püsival esinemisel ühes silmas võiks pöörduda arsti poole. Kõõrdsilmsuse tekkepõhjusteks võivad olla nn laisk silm ehk amblüoopia, aga ka nägemisteravuse puudulikkus, pärilikkus, traumad ja silmalihaste nõrkus. Amblüoopia korral on ravi seisukohalt esmatähtis varajane avastamine ja ravi. Lisaks mittesekkuvatele meetoditele (prillid, silma kinnikatmine, kleepsud, silmade harjutused) kasutatakse ravis ka kirurgilisi meetodeid, seda eriti juhul, kui põhjus on silmalihastes.

Katarakt ehk hallkae on vanematel inimestel sageli esinev haigus, mille täpset tekkepõhjust kahjuks ei teata. Terve silmalääts on läbipaistev ja juhib valguskiiri võrkkestale. Hallkae korral hakkab läätse sisemuses olev vedelik moodustama klompe ning lääts muutub häguseks. Haigus võib esineda nii ühes silmas kui ka mõlemas. Katarakt võib harvadel juhtudel olla ka kaasasündinud või tekkida teatud haiguste (nt reumatoidartriit, atoopiline dermatiit, diabeet) tüsistusena. Katarakti peamiseks sümptomiks on valutu ja pidevalt süvenev nägemise kadu. Kui haigus on nii kaugele arenenud, et häirib igapäevaelu, teostatakse läätsevahetus. Tegemist on operatsiooniga, mille käigus eemaldatakse hägustunud lääts ja pannakse asemele kunstlääts.

Glaukoom ehk rohekae on krooniline haigus, mille korral on silma siserõhk normist suurem, mistõttu võivad sellega kaasneda nägemisnärvi ja vaatevälja kahjustus. Haiguse korral on häiritud silmas sisevedeliku tootmine, liikumine ja äravool, mis põhjustabki silmarõhu suurenemist. Suurenenud rõhk kahjustab nägemisnärvi, mis omakorda põhjustab vaatevälja kitsenemist. Glaukoom kulgeb sageli märkamatult, sest nägemisväli hakkab ahenema servadest. Ravimata jätmise korral võib tagajärjeks olla püsiv pimedus. Glaukoom vajab regulaarset seisundi hindamist ja uuringuid, et rahuldav nägemine säiliks võimalikult pikalt. Raviks kasutatakse nii silmatilku, laserravi kui ka kirurgilist sekkumist.

Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine on levinud silmahaigus ja kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Maakula ehk kollatähn on piirkond silma võrkkestal, mis sisaldab rikkalikult fotoretseptoreid, tänu millele näeme oma keskkonda värviliselt ja teravalt. Maakula degeneratsiooni korral hakkab nägemisteravus ja/või nägemisväli järk-järgult vähenema. Esmaseks ohumärgiks on sageli moondunud nägemine ja lugemisraskused. Kuna põhjuseid ravida ei saa, siis on võtmetähtsusega haiguse vältimine ja varane diagnoosimine. Erinevad protseduurid, sh laserravi võivad nägemise kaotust aeglustada või edasi lükata.

Odraiva ja rahetera ei ole õnneks ohtlikud, vaid pigem igapäevaelu häirivad silmahaigused. Odraiva (ehk hordeool) on lauserva rasu- või higinäärme äge mädane põletik, mis tekib kas näärme ummistuse, võõrkeha või trauma tõttu. Odraiva on küll valulik ja järsku tekkiv seisund, kuid kaob sageli ise. Rahetera (ehk halaasion) tekib rasunäärme põletiku järgselt, kui põletikumaterjal ei pääse millegipärast välja. Rahetera on reeglina valutu. Paranemist saab vajadusel kiirendada pisikese operatsiooni abil, mille käigus kolle avatakse ja mäda väljutatakse. Kui odraiva ja rahetera kipuvad sageli korduma, tasub nõu pidada silmaarstiga.

Teenused:

    • Silmaarsti vastuvõtt

      95 kliinikut

      Silmaarst ehk oftalmoloog on silmaga seotud haiguste ennetamise, diagnostika ja raviga tegelev eriarst. Silmaarsti vastuvõtul teostatakse vajadusel nägemisteravuse kontroll, uuritakse silmapõhjasid või mõõdetakse silmasisest rõhku. Vajadusel määrab silmaarst lisauuringuid või analüüse ning valib sobiva ravimeetodi. Kui vastuvõtu eesmärgiks on vaid nägemisteravuse kontroll või uude prilliklaaside resept, siis tasub pöörduda optometristi vastuvõtule.

    • Optometristi vastuvõtt

      28 kliinikut

      Optometrist on tervishoiutöötaja, kes tegeleb silmade ja nägemisteravuse esmase kontrolliga. Optometristi vastuvõtule pääseb kiiremini kui oftalmoloogi ehk silmaarsti vastuvõtule. Kui eesmärgiks on üksnes nägemisteravuse kontroll või uute prilliklaaside retsept, siis tavaliselt piisab ka optometristi vastuvõtust. Optometrist oskab üldiselt hinnata, kas patsient peaks lisaks optometristile konsulteerima ka silmaarstiga.