Paneme Terviseameti kinni?

Paneme Terviseameti kinni?

Medihub helistab Terviseametisse: „Tere, kas suuhügienistid või hambaravi assistendid tohivad osutada iseseisvalt tervishoiuteenuseid, näiteks eemaldada hambakivi?“. Terviseamet: „Ei tohi, kuna nad ei ole registreeritud tervishoiutöötajatena Terviseameti registris.“

Kena ametnikuproua küsib meilt vastu: „Kas te saaksite palun öelda, kus ja kes osutavad iseseisvalt tervishoiuteenuseid ilma tegevusloata?“

Juba aastaid on Eestis iseseisvate tervishoiuteenuste osutajatena tegutsenud suuhügienistid, omamata selleks seaduslikku alust. Neid ei koolitata Eestis, neid ei registreerita Terviseameti registris ning nende pädevuse ja kvaliteedi üle puudub riiklik järelevalve. Soovitasime kõne lõpetuseks Terviseametil googeldada, sest turg on ilma loata tervishoiuteenuste osutajaid pungil täis.

Suuhügienistide üle puudub igasugune kontroll

Mittetulundusühingu Eesti Suuhügienistide Liidu president Marju Luht kommenteerib olukorda liidu seisukohast: „Eestis ei ole mingit kontrollorganit, mis kontrolliks suuhügienisti hariduse olemasolu ja selle sisu.“ Marju Luht täiendab, et hetkel on Eesti tööturul suuhügienistide haridustase 0-4 aastat. „Suuhügienist võtab patsiente vastu kas üksi iseseisvalt või teda assisteeriva hambaraviõega,“ kinnitab Marju Luht kõigile teada asjaolu, et suuhügienistid tõepoolest osutavad tervishoiuteenuseid iseseisvalt. „Kuna igasugune riiklik regulatsioon puudub, siis pole mingit alust teenust ega selle osutajaid kontrollida,“ võttis Marju Luht teema kokku.

Suuhügienistide järelevalve puudustele on juba aastal 2016 Postimehe artiklis „Isehakanud suuhügienistid seavad patsiendid ohtu“ tähelepanu pööratud. Artiklis eitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste probleeme seoses suuhügienistide järelevalvega. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht ütles intervjuus, et tervishoiutöötajad on nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus reguleeritud. „Seadusega reguleeritakse ja kantakse riiklikesse registritesse arstid, õed, ämmaemandad ja hambaarstid,“ täpsustas Heli Paluste. Samas viitas Paluste Euroopa Liidu õigusele, kus on toodud eraldi liikmesriikides reguleeritud kutsed.

Ilmselt pidas ministeerium Postimehe artiklis silmas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 2005/36/EU, mille alusel seatakse teatud kutsetele piiriüleses liikumises nõudeid (ehk piiranguid). Järelikult põhjuseks, et tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) näiteks suuhügieniste või füsioterapeute ei maini, on väidetavalt Euroopa Liidu kutsekvalifikatsiooni puudutavad õigusaktid, kus arstid, ämmaemandad, hambaarstid, õed ja proviisorid ning farmatseudid on eraldi välja toodud, kuid teiste reguleerimine on jäetud iga liikmesriigi enda otsustada. Seevastu Soomes, Rootsis ja Taanis on riiklikult reguleeritud kõik eelpool nimetatud valdkonna töötajad. Reguleerimise üks eesmärke on kaitsta patsientide tervist ebapädevate või puuduliku kvalifikatsiooniga teenuseosutajate eest. Eestis seda miskipärast vajalikuks ei peeta. „Mis see hariduseta suuhügienisti hambakivi eemaldamine ikka mehele teeb?“ 

Suuhügienistid viljelevad ebaseaduslikku majandustegevust

Tuleb välja, et Postimehes 2016. aastal ilmunud artikli pealkiri „Isehakanud suuhügienistid seavad patsiendid ohtu“ polnud päris täpne, kuna Eesti riigi seisukohast on ka välismaal hariduse omandanud suuhügienistid „isehakanud suuhügienistid“, kes viljelevad ebaseaduslikku majandustegevust.

Medihubi küsimustele vastas tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, et nende spetsialistide väljaõppe ja pädevuse eest, kes ei kuulu reguleeritud kutsete hulka, vastutab tegevusloa omanik. „Tegevusloa omanik hindab lähtuvalt osutatavate teenuste sisust isiku haridust tõendavaid dokumente, kogemust jpm,“ lisas Paluste. „Tervishoiuteenuse osutamise protsessi on kaasatud mitmeid spetsialiste, kes ei kuulu registreeritud kutsete hulka ning keda seetõttu ei ole riiklikes registrites,“ selgitab ministeeriumi nägemust Heli Paluste. „Vastutus tervishoiuteenuse kvaliteedi eest lasub tervishoiuteenuse osutajal ehk juriidilisel isikul, kellele tegevusluba on väljastatud,“ pareerib Paluste teenuse kvaliteedi järelevalvega seonduvaid muresid.

Seega on riik lükanud vastutuse rahva tervise kaitsmisel mugavalt tööandja kraesse. Nagu ühest suust kinnitavad nii terviseamet kui ka sotsiaalministeerium, et Eestis on lubatud tervishoiuteenuseid osutada vaid vastava tegevusloa alusel. See, kes vastutab ja teostab järelevalvet olukorras, kui teenust osutab näiteks füsioterapeut, kelle ettevõttel puudub tervishoiuteenuse osutamiseks luba, jääb ministeeriumi vastuses selgusetuks. Hetkel on riik pannud kitsed kärneriteks ehk teenuse osutaja peab iseenda üle järelevalvet teostama.

Suuhügienisti teolt tabamisel esitab Terviseamet kuriteoteate politseile

Saatsime Terviseametile küsimustega koos väljavõtte suuhügienistide ametijuhendist, mis on kättesaadav Kutsekoja veebilehel (pdf kujul). Medihub küsis ametilt, kas esitate avalduse politseisse isiku kohta, kes osutab ilma tegevusloata väljavõttes toodud teenuseid. „Kahtlemata esitab Terviseamet kuriteoteate politseile, kui tegemist on tegevusloata tervishoiuteenuse osutamisega,“ müristas Terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaar lakoonilises vastuses.

Ahoi, füsioterapeudid, kes te osutate patsientidele iseseisvalt taastusravi oma tegevusloata kliinikus; suuhügienistid, kes te eemaldate patsientide hambakivi; optometristid, kes aitate prillidega nägemist korrigeerida; psühholoogid, kes te oma „illegaalsetes“ kliinikutes ravite psühhoteraapiaga depressiooni – VÄRISEGE!!! Politsei koos Terviseametiga on juba teel ning valmis teid elusast peast vangi panema! ;-)

Kas Terviseamet tõlgendab seadust valesti?

Pole kahtlust, et suuhügienistid, psühholoogid, optometristid ja füsioterapeudid osutavad samuti tervishoiuteenuseid TTKS § 2 lg 1 mõistes, kuid neid ei peeta tervishoiutöötajateks, kuna TTKS § 3 neid eraldi ei maini. Ilma registreeringuta ei tunnista ametnikud neid tervishoiuteenuse osutajateks seaduse tähenduses ja keelavad põhjendamatult iseseisvalt teenuste osutamise. Paratamatult tekib küsimus, kas Terviseamet pole mitte aastaid seadust vääralt tõlgendanud, pidades ammendavana TTKS § 3 lg 1 loetelu, kuid samal ajal keeldudes registreerimast osade erialade tervishoiutöötajaid?

Vandeadvokaat Allar Jõks: Suuhügienistide lisamine registrisse oleks vajalik patsientide kaitseks

Palusime teema osas õiguslikku arvamust Advokaadibüroo Sorainen partnerilt ning meditsiini ja bioteaduse ärivaldkonna juhilt Allar Jõksilt. Allar Jõks märkis vastuses Medihubile, et suuhügienistide lisamine tervishoiutöötajate loetellu kannaks endas mitut kiiduväärt eesmärki. „Esiteks on see vajalik patsientide kaitseks ehk kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamiseks,“  toob Allar Jõks välja ühe peamise põhjuse, miks riikliku kontrolli rakendamine suuhügienistide tegevuse oleks asjakohane. Vandeadvokaat Allar Jõks täiendas, et kui suuhügieniste käsitletaks tervishoiutöötajatena, siis rakenduks nende tegevuse suhtes täiendav kontroll. „Ühtlasi oleks suuhügienistidel ligipääs patsientide terviseinfole, mis võib teatud juhtumite puhul mängida olulist rolli,“ tõi Jõks välja olulise aspekti. Samas viitas Allar Jõks, et suuhügienistide lisandumine tervishoiutöötajate registrisse võiks aidata parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, kuna suurendaks võimalust kasutada hambaravi hüvitist ka suuhügienisti teenuste puhul.

Lisaks eelnevale rõhutas Advokaadibüroo Sorainen partner, et on oluline tagada ka turuosaliste ettevõtlusvabadus. „Kui suuhügienisti väljaõpe võimaldab iseseisvalt teenust osutada, puuduvad mõistlikud argumendid piiramaks nende ettevõtlusvabadust seeläbi, et teenust võib osutada üksnes mõne muu tervishoiutöötaja ettevõttes,„ märgib Allar Jõks kokkuvõtteks.

Riik on oma käed järelevalvest puhtaks pesnud

Need registreerimata tervishoiutöötajad osutavad de facto Eestis teenuseid iseseisvalt ilma tegevusloa ja registreeringuta, kuid Terviseamet teeb näo nagu poleks kuulnudki füsioterapeutide, psühholoogide, optometristide, suuhügienistide iseseisvatest vastuvõttudest. Kui neil puudub sealjuures vajalik diplom või kvalifikatsioon, siis saab tarbija (patsient) pöörduda Tarbijakaitseameti poole või nõuda õigust kohtus. Riik on oma käed järelevalvest puhtaks pesnud.

Kurioosne vastuolu meenutab muinasjuttu elukast nimega Terviseamet

Kurioosne vastuolu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tõlgendamise ning tegelikkuse vahel meenutab muinasjuttu metsloomade üle järelevalvet pidavast elukast, kes keeldus jäneseid ja oravaid metsloomade registrisse kandmast, kuid ilma registreeringuta ei tohtinud loomad metsas elada. Oravad ja jänesed pidid segaste reeglite tõttu illegaalidena põõsastes redutama. Mõned nõrgemad loomad, kes jäid lühikeste käppadega eluka haardesse, peksti ajalehega surnuks või anti lõvidele pureda.

Terviseameti sulgemine suurt tähelepanu ei ärataks

Kui siinkohal mainida veel hiljuti lahvatanud probleeme perearstiabi korralduses, siis ei pea pilku just väga kaugele pöörama. Tuleb välja, et Eestis korraldab ka üldarstiabi osutamist Terviseamet. Ilmselt ei juhtuks midagi katastroofilist ka siis, kui mõned Terviseameti osakonnad oma uksed ühel päeval ootamatult lihtsalt sulgevad. Suur osa meditsiini järelevalvest ja korraldamisest käib neil niigi üle jõu. Terviseameti sulgemine suurt tähelepanu ei ärataks. Eetilised ja tublid tervishoiutöötajad reguleerivad ja valvavad ennast ise. Registrite pidamise võib näiteks usaldada mõnele raamatupidamisbüroole, kes saaks sellega ilmselt odavamalt ja paremini hakkama.