Terviseamet on jätnud suuhügienistid jumala hooleks

Terviseamet on jätnud suuhügienistid jumala hooleks

Juba aastaid on Eestis iseseivate tervishoiuteenuste osutajatena tegutsenud suuhügienistid, omamata selleks seaduslikku alust. Neid ei koolitata Eestis, neid ei registreerita Terviseameti registris ning nende pädevuse ja kvaliteedi üle puudub riiklik järelevalve. Terviseameti hinnangul osutavad kõik suuhügienistid tervishoiuteenuseid illegaalselt.

Suuhügienistide üle puudub igasugune kontroll

Mittetulundusühingu Eesti Suuhügienistide Liidu president Marju Luht kommenteeris olukorda liidu seisukohast: „Eestis ei ole ühtegi riigiasutust, mis kontrolliks suuhügienisti hariduse olemasolu ja selle sisu.“ Marju Luht täiendab, et hetkel on Eesti tööturul suuhügienistide haridustase 0-4 aastat. „Suuhügienist võtab patsiente vastu kas üksi iseseisvalt või teda assisteeriva hambaraviõega,“ kinnitab Marju Luht kõigile teada asjaolu, et suuhügienistid tõepoolest osutavad tervishoiuteenuseid iseseisvalt. „Kuna igasugune riiklik regulatsioon puudub, siis pole mingit alust teenust ega selle osutajaid kontrollida,“ märkis Luht kokkuvõtteks.

Vastutus tervishoiuteenuse kvaliteedi eest lasub tegevusloa omanikul

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste kommenteeris: „Vastutus tervishoiuteenuse kvaliteedi eest lasub tervishoiuteenuse osutajal ehk juriidilisel isikul, kellele tegevusluba on väljastatud.“ Heli Paluste kirjeldab vastuses, kui kenasti saavad tööandjad Terviseameti ülesannetega hakkama: „Tegevusluba omav tööandja hindab lähtuvalt osutatavate teenuste sisust isiku haridust tõendavaid dokumente, kogemust jpm.“

Seega on riik lükanud vastutuse rahva tervise kaitsmisel tööandja kraesse ja oma käed järelevalve muredest puhtaks pesnud. Ametnikud unustavad sellega, et tervisega seotud küsimustes pole osapooled kunagi võrdsed. Patsient pole enamasti võimeline raviteenuse kvaliteeti hindama. Oleks vist palju tahetud, et ettevõtte omanik raputaks iseendale tuhka pähe või teeks valikuid rohkem eetilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Sama hästi võiks Terviseamet deklareerida, et usaldame edaspidi raviteenuste kvaliteedi jumala kätesse ja lõpetame igasugususe järelevalve.

Vandeadvokaat Allar Jõks: Suuhügienistide lisamine registrisse oleks vajalik patsientide kaitseks

Palusime teema osas õiguslikku arvamust Advokaadibüroo Sorainen partnerilt ning meditsiini ja bioteaduse ärivaldkonna juhilt Allar Jõksilt. Allar Jõks märkis vastuses Medihubile, et suuhügienistide lisamine tervishoiutöötajate loetellu kannaks endas mitut kiiduväärt eesmärki. „Esiteks on see vajalik patsientide kaitseks ehk kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamiseks,“  toob Allar Jõks välja ühe peamise põhjuse. „Ühtlasi oleks suuhügienistidel ligipääs patsientide terviseinfole, mis võib teatud juhtumite puhul mängida olulist rolli,“ tõi Jõks välja olulise aspekti. „Kui suuhügienisti väljaõpe võimaldab iseseisvalt teenust osutada, puuduvad mõistlikud argumendid piiramaks nende ettevõtlusvabadust seeläbi, et teenust võib osutada üksnes mõne muu tervishoiutöötaja ettevõttes,„ märgib Allar Jõks kokkuvõtteks.

Nõrgemad pekstakse ajalehega surnuks

Nagu ühest suust kinnitavad Medihubile nii Terviseamet kui ka ministeerium, et Eestis on lubatud tervishoiuteenuseid osutada vaid vastava tegevusloa alusel. Riik mängiks justkui iseendaga pimesikku – teeb näo nagu ei märkaks, mis tegelikult toimub. Loob vastuolulisi reegleid, mille täitmist ei suuda kontrollida. Kurioosne vastuolu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tõlgendamise ning tegelikkuse vahel meenutab muinasjuttu metsloomade üle järelevalvet pidavast elukast, kes keeldus jäneseid ja oravaid metsloomade registrisse kandmast, kuid ilma registreeringuta ei tohtinud loomad metsas elada. Oravad ja jänesed pidid segaste reeglite tõttu illegaalidena põõsastes redutama. Mõned nõrgemad loomad, kes jäid lühikeste käppadega eluka haardesse, peksti ajalehega surnuks või anti lõvidele pureda.

Käesoleva artikli aluseks on Medihubi artikkel „Paneme Terviseameti kinni?“, mis ilmus portaali uudistes 16.11.2018.