Eriarsti vastuvõtule pääseb kümme korda kiiremini

Eriarsti vastuvõtule pääseb kümme korda kiiremini

Majanduslikult hästi kindlustatud inimesed ootavad Haigekassa järjekorras kuude kaupa enne, kui pääsevad soovitud eriarsti vastuvõtule. Samas ei teata, et sama doktori juurde pääseb nobedalt tasulise vastuvõtu kaudu.

Ootaja jaoks on aeg pikk, sageli on häiritud töövõime ja langenud elukvaliteet, kuna mure tervise pärast ei lase magada ega keskenduda. Kui soovitakse just konkreetse haigla tohtri juurde või on perearst andnud saatekirja, siis ei tulda enam kahjuks selle peale, et kasutades tasulist vastuvõttu pääseb samale arstile keskmiselt kümme korda kiiremini.

Eraldi teema on patsiendid, kes kutsutakse eriarsti vastuvõtule kontrolli ja küsivad selleks perearstilt saatekirja või soovivad just in case erialaarsti arvamust kuulda. Mõnikord tõmbub perearstidel sellise jutu peale suu kriipsuks ja vaidluste vältimiseks või Tervisetrendi reitingu hoidmiseks asutaksegi saatekirju vorpima, kuhu siis märgitakse „patsiendi soovil“. Selline olukord tekitab perearstides tunde, et pärast kümme aastat kestnud õpinguid ja aastaid töökogemust, on nad muutunud polikliiniku sekretäriks. Kümme aastat arstiteaduskonnas tundub kasutu, selle asemel oleks pidanud hoopis kirjatehnikale ja kiirkirjutamisele suuremat rõhku panema. Kahjuks ei aita ka e-saatekirja kirjutamine seda olukorda oluliselt leevendada.

Mida siis teha sellises olukorras, kuidas võiks käituda perearst ja mida tegema murelik patsient?

Mõnikord, ilma selge kliinilise näidustuseta eriarstile soovijad või üksnes eriarstiusku patsiendid, tasuks pigem suunata tasulistele vastuvõttudele. Sellest võidavad kõik: patsient pääseb kiiresti ning ilma saatekirja bürokraatiat läbimata soovitud eriarstile, perearst hoiab kokku väärtuslikku saatekirja kirjutamisele kuluvat aega ja selgelt eriarsti konsultatsiooni vajavad patsiendid pääsevad selle võrra lühema ooteajaga. Tasuline vastuvõtt on hea abimees, kui soovitakse ilma perearsti saatekirjata kiiresti mõne eriarsti konsultatsiooni.

Majanduslikult hästi kindlustatud inimesed on valmis kiirema vastuvõtule pääsu eest sageli ka rahaliselt juurde panustama, kuid ei ole teadlikud, et tasulisena puudub saatekirja nõue ja vastuvõtule pääseb kohe või 1-2 nädalase ooteajaga. Uroloogi tasulisele vastuvõtule pääseb PERH-is juba samal nädalal, kuid haigekassa järjekorras tuleb patsientidel oodata lausa neli kuud. Tartu Ülikooli Kliinikumis peab uroloogile ootama kolm kuud. Sarnane olukord valitseb enamiku erialade puhul ka teistes Eesti suuremates haiglates. Tasuliste vastuvõttude hinnad Eesti suuremates haiglates ja erakliinikutes jäävad vahemikku 25-75 eurot. Kahjuks ei saa 50 eurolist tasulist vastuvõttu lubada endale väiksema sissetulekuga inimesed, kuid neil aitab miinimumvajadused katta haigekassa.

Ühtpidi on süsteem ebaõiglane, et madalapalgalised ei saa endale lubada sama kiiret arsti vastuvõttu nagu kõrgepalgalised. Teistpidi võiks ju väita, et süsteem on ebaõiglane hoopis rohkem sotsiaalmaksu maksvate, kuid siiski tasulisi meditsiiniteenuseid kasutavate inimeste suhtes – maksu maksab n-ö mitme mehe eest, kuid tasulisi vastuvõtte haigekassa ei hüvita.

Tuleb tunnistada, et mõningatel juhtudel see tõesti nii on – solidaarsuspõhimõte seda tähendabki, et oleme haigekassa ees võrdsed, panuse suurusest sõltumata. Õigel hetkel ja mõistlikult tarvitades on haiglate tasulised vastuvõtud väga heaks täienduseks olemasolevale solidaarsuspõhimõttel töötavale tervishoiusüsteemile. 

Samal teemal ilmus arvamuslugu meedikutele suunatud veebilehel Med24.