Piiriülene arstiabi Euroopa Liidus

Piiriülene arstiabi Euroopa Liidus

Kuidas taotleda ravikulude hüvitamist Euroopa Liidus?

Euroopa Liidu piires on võimalik saada oma koduriigist ravikulude hüvitist ka plaanilise arstiabi puhul. Plaaniline arstiabi tähendab, et meditsiiniprotseduur on ette planeeritav ja ei vaja erakorralist sekkumist. Heaks näiteks plaanilise arstiabi puhul on puusaliigese proteesimine või silma hallkae operatsioon. Erinevalt plaanilisest ravist tekib erakorralise arstiabi puhul vajadus teises riigis viibides kohapeal. Alates aastast 2013. aastast on Euroopa Liidu kodanikel õigus minna teise EL liikmesriiki, et saada seal plaanilist ravi ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. See tähendab, et esialgu tuleb kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast teenuse osutamist ning vajalike dokumentide esitamist. Oluline on meeles pidada, et Haigekassa hüvitab üksnes nende tervishoiuteenuste maksumuse, mida patsiendil on õigus saada Haigekassa kulul ka Eestis. Näiteks silmade nägemisteravuse taastamiseks tehtavad laseroperatsioonid ei ole Eestis Haigekassa poolt hüvitatavad. Samuti ei hüvitata silmade laseroperatsiooni kulusid Euroopa Liidu patsiendiõiguste direktiivi (2011/24/EL) alusel.  

Tähtis on meeles pidada, et Eesti Haigekassa (EHK) makstav hüvitis plaanilise piiriülese arstiabi puhul on piiratud Eesti Haigekassa Tervishoiuteenuste loetelus sätestatud hindade ulatuses. Näiteks, kui teises riigis on raviteenus kallimate hindadega kui Eestis, siis tuleb hinnavahe patsiendil endal hüvitada. Sama loogika kehtib ka ravimite puhul, kus arvestama peab EHK ravimite loetelu ja piirhindadega. Hea on teada, et Eesti Haigekassa on kohustatud hüvitama ravikulud samadel alustel ka erakliinikus tarbitud teenuste puhul. Seega on patsiendil raviasutuse valikul täielik valikuvabadus. Oluline on pidada kinni hüvitise taotluse vorminõuetest. Eraldi teema on plaanilise arstiabi hüvitamise puhul eelloa taotlemine, mille puhul tasub Eesti Haigekassa garantiikirja alusel kulud koheselt. Eelloa alusel on võimalik piiriülese ravi puhul hüvitist saada juhul, kui patsiendile vajalikku tervishoiutenust Eestis ei osutata või pole see kättesaadav meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul.

Milliseid dokumente on vaja esitada koos ravikulude hüvitamise taotlusega?

Hüvitise saamiseks tuleb Eesti Haigekassale esitada tagasimakse taotluse avaldus paberkandjal. Lisaks tuleb esitada konkreetse ravijuhtumi kohta: 1) raviasutuse originaalarved ja maksmist tõendavad dokumendid; 2) retseptide koopiad; 3) haigusloo/epikriisi koopia, 4)  saatekiri eriarstile protseduuri või uuringute teostamiseks. Saatekirja ei pea esitama nende eriarstide puhul, kelle juurde pole saatekirja vaja ka Eestis, näiteks silmahaiguste, nahahaiguste, günekoloogia ja psühhiaatria puhul. Samuti ei pea saatekirja esitama teises liikmesriigis elavad üliõpilased ja välislähetusel viibivad töötajad. Täpsemalt saab dokumentide ja tingimuste kohta lugeda Haigekassa koduleheküljelt.

Taotlus tuleb toimetada koos dokumentidega haigekassa klienditeenindusse või saata posti teel aadressile Lastekodu 48, Tallinn, 10144. Taotluse blanketi leiate SIIT. Kindlasti on hea teada, et hüvitise taotluse menetlemine võtab Eestis aega keskmiselt kolm kuud.