Hambaarst Merike Immato: kas arstid peavad loobuma tänapäevase ravi pakkumisest?

Hambaarst Merike Immato: kas arstid peavad loobuma tänapäevase ravi pakkumisest?

Käesolev intervjuu Lumen Hambakliiniku juhatajaga sündis artikli „Ahned hambaarstid koorivad patsiendilt seitse nahka?“ tegemisel. Otsustasime selle avaldamisega pisut oodata, et anda lugejatele võimalus teemaga üldisel tasemel tutvuda ja kujundada oma seisukohad. Eesmärk oli käivitada arutelu teemal, miks hinnaerinevused kliinikute vahel on kohati mitmekordsed ja millest hinnad koosnevad. Kahjuks pole ühte artiklisse võimalik valada kogu tõde ning palju jäi veel ütlemata.

Eesti tervishoiukorraldus on jäänud Soomest maha vähemalt viis aastat

Kahtlemata on tippkliinikutel õigus küsida maailmatasemel teenuste eest väärilist tasu. Samuti on ka patsientidel õigus valida endale taskukohase hinnaga kvaliteetne hambaraviasutus. Medihub on loonud veebilehe, kus saab võrrelda Eesti kliinikute hindu ja broneerida vastuvõtuaegu. Soomes seevastu on näiteks riik panustanud üle 1,4 miljoni euro, et arendada patsientidele abivahendit Palveluvaaka. Palveluvaaka aitab soomlastel otsida ja võrrelda kliinikute hindu (leitav suomi.fi lehel). Meditsiinituru läbipaistvuse osas on Eesti tervishoiukorraldus jäänud kahjuks Soomest maha vähemalt viis aastat. Turu läbipaistvus aitab patsiendil teha informeeritud valikuid, vähendada süsteemi ebaefektiivsusi ja läbi konkurentsi hoida korras hinna-kvaliteedi suhet. Alljärgnevalt esitame kogenud hambaraviasutuse juhi nägemuse hindade kujunemise ja kvaliteedi osas. Intervjuu on heaks täienduseks meie eelmisele viidatud artiklile.

Intervjuu hambaarstist ettevõtja Merike Immatoga:

Kuidas Teile meeldib suhteliselt provokatiivse pealkirjaga artikkel „Ahned hambaarstid koorivad patsiendilt seitse nahka?“?

See on tore kirjutis, lausa väga tore! Samas kulutabelile peale vaadates on seal ka palju korrigeerimist. Näiteks soodaprits on tabelis vajalik, aga ainult soodaprits ei tööta, vaja on ka soodapulbrit. Soodapulber maksab samuti kenakese summa ja seda on vaja iga kord lisada ja vahel isegi mitu korda, sest pigment on sedavõrd tugev. Eraldi on soodaprits subgingivaalsete taskute ehk igeme alt puhastamiseks. Igemetaskute puhastamiseks sobiv soodaprits nõuab aga hoopis kallimaid otsikuid ja soodapulbrit, sest need peavad olema õrnemad.

Medihub: Teil on hambaravikliiniku juhtimise ja arstina tegutsemise kogemust üle 25 aasta. Milline on Teie seisukoht seoses tabelis toodud märkusega teenuse hädavajalikkuse või mitte(häda)vajalikkuse osas?

Näiteks labor ei ole muidugi hädavajalik kliinikus, kuid kui kliinik pakub proteesi teenust, ostetakse sisse labori teenust − see on kulu kliinikule, mille maksab kinni tarbija. Lõpphinnas patsiendile pole erilist vahet, kas labor on kohapeal või ostetakse teenust sisse. Pealegi väljaspool kliinikut olevad laborid on viimastel aegadel hindu korralikult tõstnud, sest ka nemad on teinud investeeringuid tehnikasse ja koolitustesse. Kui labor on kliinikus kohapeal, eriti kui räägime digiteenustest, siis tegelikult tarbija võidab, sest aega ja visiite kulub vähem, see on kokkuhoid ka hinnas. Lisaks ajale on töö täpsus see oluline osa, mis siiski väheneb laborite vahel seigeldes (koos jäljenditega ja kipsi valamistega).

Merike Immato: „Ilma röntgenita teenuseid osutades ei saa rääkida kaasaegsest hambaravist.“

Rääkides röntgenist, ei saa nõustuda, et see ei oleks hädavajalik. Eriti, kui me räägime tänapäevasest 2018. aastal tehatavast hambaravist. See on vägagi hädavajalik. Vähemalt kohtröntgen ehk siis intraoraalne röntgen. Ilma röntgenita teenuseid osutades ei saa me rääkida kaasaegsest hambaravist. Röntgen ei ole ju iluasi, see on hädatarvilik diagnoosimise aparatuur, mis aitab arstil teha õiget raviotsust. Seda ikka selleks, et ei tehtaks tühja tööd, et ei tehtaks puudulikku tööd, et ei pandaks valesid diagnoose. Diagnoosimise alusel saavad ju alguse raviprotsessid. Röntgenit on vaja, et oleks võimalik otsustada ravimise mõttekuse üle. Isegi ainult plomme panevas hambaravi asutuses on röntgen hädavajalik, sest ka kaariese diagnoosimiseks (kas on auk) on vaja lisaks silmaga vaatamisele röntgenpildi vaatamist. Usun, et hambaravi propageerimine ilma röntgenaparatuurita ei ole õige. Me ei saa minna tagasi kiviaega.

Merike Immato: „Röntgenpildist arusaamiseks on olulised koolitused ja seminarid, mis on väga kallid!“

Tõepoolest, panoraamröntgen ja 3D röntgenid ei ole igas pisikeses kabinetikeses vajalikud. Seda juhul, kui on võimalus ja arusaam arstil, saata patsient mujale pilti tegema. 3D- ja panoraamröntgenit on näiteks vaja, et analüüsida inimese suus tekkinud kahjustusi: kulumine, luukadu, funktsiooni olemasolu või mitte olemasolu, põletikud kõrval olevate hammaste all, temporomandibulaarliigese häired, põskkoopa olukord  jne. Selleks, et planeerida implantaatide paigaldamist, et näha ruumiliselt hambajuurte olukorda, põletike olemasolu ja luu seisundit, on 3d röntgen väga vajalik. Kõik see aitab ära hoida tüsistuste tekkimisi. Muidugi on siinkohal olulised arsti teadmised ja oskused röntgenit lugeda. Selleks on olulised koolitused ja seminarid, mis on väga kallid. Peamiselt käiakse välismaal, sest Eesti on siiski väga väike ja kohalik oskusteave anda loenguid tänapäevastest ravimeetoditest on väike.

Merike Immato: „Ei saa eeldada, et meditsiin peaks toimima 50 aastat vanade meetoditega ja mis veelgi hullem, et arstid peaksid oma tänapäevased teadmised ja oskused mitte ellu viima.“

Lugu ongi selles, et kas me võtame hambaravi kui augu parandamise asutust nagu parandatakse talvel asfaldis auke või võtame suud tervikuna inimese tervise osana? Suus on probleemide tekkepõhjused sageli sügavamad ja suuremad. Vajame seega korralikku alusmaterjali enne, kui asfalti panema hakkame või korralikku vundamenti ja ehitusjoonist. Ei saa eeldada, et meditsiin peaks toimima 50 aastat vanade meetoditega ja mis veelgi hullem, et arstid peaksid oma tänapäevased teadmised ja oskused mitte ellu viima.

Digitaliseeritus on tänapäeva maailma normaalne osa, mis toob endaga kaasa kulutusi ja vajaduse saada õpet selle kasutamiseks. Kõikvõimalikud tarkvarad ju aina uuenevad ja ka need on tänapäevase meditsiiniasutuse kulupool. Tänapäeva meditsiin on igal pool väga tehnika keskseks muutunud, eriti hambaravis, kus "toode toodetakse" kliinikus kohapeal valmis. Siinkohal on oluline aru saada, et kvaliteetne teenus ei tule enam ainult arsti käelistest oskustest vaid järjest enam tehnika oskuslikust kasutamisest ja selle olemasolust üldse. Seega võimest ja võimalusest arstil mõelda, kasutades infot.

Tabelisse seadmeid ja kuluartikleid valides tuli meil loetavuse huvides teha kitsendav valik. Mõned hambaarstid avaldasid ka nördimust, et nimekiri pole täielik. Millised kõige olulisemad kliinikute kulud sooviksite veel võimalusel tabelisse lisada?

Suur kuluartikkel on ju kogu masinavärgi hooldus ja töös hoidmine. Samuti ei saa unustada väga suurt ja järjest kasvavat ühekordsete tarvikute ja ka instrumentide vajadust. See on samuti väga suur kuluartikkel, kui teha asju õigesti. Hambaravi on Eestis eraettevõtlus ja kõik kliinikute või kabinetiide pidajad on pangalaenude või liisingute orjad. See tingib ju samuti teatud arvutuste tegemise, et laenud saaksid tagasi makstud.

Kindlasti on veel kliiniku loomisega ka väga suur hulk lube ja litsentse, mis samuti maksavad päris palju. Lisaks on oluline rõhutada koolituste ja seminaride temaatikat, mis hambaravi puhul on 100% isemakstav ehk kas maksab arst või tema eest kliinik ja samal ajal töö seisab, sissetulekut ei tule. Meie töö on ju käsitöö, kus on vaja oma oskuseid veelgi filigraansemaks lihvida. Need koolitused ja õppereisid on väga kallid.

Hästi-hästi tähtis temaatika on kliiniku puhtus ja protseduuride puhtus ehk siis sterilisatsiooni ja muu taolise läbiviimine. Õige sterilisatsiooniruum peaks koosnema nn. mustast poolest ja puhtast poolest: leotusvannid; ultrahelipesurid; instrumentide pesumasinad koos kuivatustega; instrumentide pakkimised ühekordsetesse pakendistesse; autoklaavid koos iga päeva tehtavate kontroll ribatestidega ja nädala ribatestidega; puuriotsikute steriliseerimine / kuumutamine ja õlitamine spetsiaalse masinaga, instrumentide pakendamine järgnevateks päevadeks ja vastuvõttudeks.

Mida sooviksite öelda lõpetuseks neile patsientidele, kes kurdavad, et Eesti hambaarstid koorivad neilt seitse nahka?

Me kõik tahame, et meiega käitutaks parimast eetilisest ja meditsiinilisest lähtekohast. Me kõik tahame, et meiega suheldaks ja meid kuulataks, et meid mõistetaks, et meie seniseid otsuseid ei halvustataks, et arst oleks empaatiline. Me kõik tahame, et arst ei oleks „ülbe“, et arst oleks kättesaadav kui ma teda vajan (sest mul hakkab ju hammas kohe praegu ja täna mitte millestki valutama). Soovime, et meid ravitaks hästi, õigesti ja tulemuslikult. Me ei soovi tüsistusi. Tahame, et ravitulemus püsiks kaua. Nõuame, et ravikabinetid ja instrumendid oleksid puhtad ja nõuetekohaselt vahendid ühekordse kasutusega. Meile meeldib, et meid teenindav personal oleks lahke, kogenud ja oskaks paljusid keeli. Hambaarstidelt soovime, et nad oskaksid hästi diagnoosida, vastaksid kohe meie küsimustele, oleksid koheselt kättesaadavad ja teenindaksid nii õhtuti kui ka nädalavahetustel. Kust see kõik tuleb ja kes seda tasustab? Kes loob süsteemid, mida aina enam ja enam riigi poolt nõutakse, kuid vahendeid selleks ju ei anta, sest hambaravi on eraettevõtlus? See, mis toimub hambaravis, milline aeg kulutatakse patsiendile ja milline teenus luuakse, ongi imeline. Patsient tuleb murega ja lahkub tihti juba lahendatud olukorraga.

Merike Immato: „Oleme väga-väga kurvad, kui palju jõudu ja energiat läheb legendide ümberlükkamisele, et hambaarstid sõidavad uhkete autodega ja need muud inimlikud kadedused.“

Riik peab meid ju esteetilisi protseduure tegevaks ettevõtlusharuks, sest see sobib neile, kui jutt on vahenditest ja teenushindadest. Kui jutt on vastutusest, kvaliteedist, mingitest piltide üleslaadimisest serveritesse, mille üleslaadimise eest peab eraettevõtja veel peale maksma, siis oleme muidugi meditsiiniteenuste osutajad. Me suudame luua ja pakkuda samaväärset teenust nagu muu maailm ja teeme seda oma tervise arvelt ja elukutse valikust tingitud otsuste tõttu. Sealjuures mitmeid kordi madalamat hinda küsides kui mujal maailmas. Soovime, et hambaarstid ei põleks läbi ja ei hävitaks oma tervist. Patsiendi suhtes ebaõiglane on see, kui teenuse eest küsitakse kõrget hinda kliinikus, kus ei investeerita kaasaegsesse tehnoloogiasse ja koolitustesse. Usun siiralt, et arstiks õppinud inimene teeb otsuseid oma paremast soovist aidata ja ravida. Võib-olla oleksid ühtlasema kvaliteedi tagamisel abiks ravijuhised, mis annavad võimaluse teenuse osutamisel täita kaasaegseid teaduspõhiseid norme.

Tänan südamest kui jõudsite lõpuni lugeda. Me tahame teha oma tööd hästi ja oleme väga-väga kurvad, kui palju jõudu ja energiat läheb legendide ümberlükkamisele, et hambaarstid sõidavad uhkete autodega ja need muud inimlikud kadedused. Enamus Eestis töötavatest hambaarstidest on täiesti tavaliste sissetulekutega ja hästi suure vastutustundega inimesed. Võin kinnitada, et enamik hambaarste armastavad oma tööd kogu südamest ja pühendavad nii oma elu kui ka tervise patsientide abistamisele.

Palju on toredaid ja koostöövalmis patsiente, kellel on vastuvõtult lahkudes tänuhelk silmis. Side, mis tekib läbi usalduse, on jõudu andev ja aitab teha pikki tööpäevi. Aitab saada paremaks, edasi liikuda nii arstil kui ka kogu meeskonnal. Aitab tunda end vajaliku ja väärtuslikuna. Olen seda meelt, et arstiks õppinul on kohustus olla avatud ja pidevalt edasi areneda. Sealhulgas on oluline kaasas käia nii tehniliste kui ka materjalide valiku uuendustega. Mitte vähemoluline hambaarsti töös on järjepidev käeliste oskuste lihvimine ja muidugi ka mõtlemise avardamine.

Südamlikult tänades,

Merike Immato