Suur artikkel: Eesti hambaarstidel puuduvad ametlikud ravijuhendid – igaüks punnib oma nurgas, keskmine kvaliteet kõigub seinast seina

Suur artikkel: Eesti hambaarstidel puuduvad ametlikud ravijuhendid – igaüks punnib oma nurgas, keskmine kvaliteet kõigub seinast seina

Hambaravi kvaliteet on tundlik teema − seda nii kliinikute kui ka patsientide vaatepunktist. Kui uurida, mida patsiendid arvavad suurtest hinnaerinevustest, siis sageli kõlab arvamus, et odavat hinda ei saa usaldada. Sellele järgneb lugu isiklikust kogemusest, kus ühe hambaarsti juures on tehtud sedavõrd suurt praaki, et teine tohter ei jõua pärast ära imestada (loe: parandada). Kui küsida arvamust hambaarstidelt, siis tunnistatakse, et Eestis võib kohata spetsialiste, kelle töö kvaliteet ei kannata üldse kriitikat ja ravivõtted on aastakümneid maha jäänud. Oma nimega ei soovita kvaliteedi osas sõna võtta, sest kolleegide kritiseerimist avalikkuses peetakse ebaeetiliseks.

Medihub otsustas uurida, millest võivad olla tingitud kohati hirmutavalt suured erinevused hambaravi kvaliteedis. Kas patsiendil on mingi võimalus, kuidas oleks võimalik hinnata hambaraviasutuse kvaliteeti enne raviprotseduure või ka ravijärgselt?

Terviseameti kontroll: ligi pooled hambaraviasutused ei ole kasutanud seadmeid nõuetekohaselt, esineb hooldusnõuete rikkumisi või on dokumentatsioon puudulik.

Terviseamet viis 2014. aastal läbi sihtuuringu, mille raames kontrolliti hambaravikabinettides meditsiiniseadmete kasutamist ja nõuetele vastavust. Sihtuuringu käigus koostati hambaraviteenuse osutajatele juhend „Juhend meditsiiniseadmete kontrolliks, hoolduseks ning dekontamineerimisprotsesside läbiviimiseks“. Amet eeldab, et hambaraviteenuse osutaja järgib raviteenust pakkudes juhendis toodud ettepanekuid ning üldist meditsiini head tava. Pärast juhendi koostamist on järelevalveosakonna inspektorid igal aastal tegelenud hambaraviteenuse osutajate täiendava kontrolliga.

Järelevalve käigus tuvastati, et ligi kaks kolmandikku hambalaboritest rikub kehtestatud reegleid.

Aastatel 2014-2017 kontrollis Terviseamet juhendi koostamise järgselt kokku 64 asutust, millest 29 juhul esines kehtestatud nõuete rikkumisi. Seega ligi pooled hambaraviasutused ei ole kasutanud seadmeid nõuetekohaselt, esineb hooldusnõuete rikkumisi või on dokumentatsioon puudulik. 2018 aastal suunas amet tähelepanu hambaproteeside tootjatele, eesmärgiga ennetada nõuetele mittevastavate hambaproteeside jõudmist Eesti turule ning patsientide suhu. Järelevalve käigus tuvastati, et ligi kaks kolmandikku Eesti hambalaboritest ning nende toodetest ei ole kantud riiklikku meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse, mistõttu ei ole võimalik tagada ka nende ohutust.

Selgus, et mingil seletamatul kurioossel kombel pole Eesti hambaarstidel mitte ühtegi ametlikku ravijuhendit!

Kui juba seadmete hooldamise ja nõuetekohase käitlemisega on tõsiseid probleeme, siis tekib arusaadavalt küsimus, kuidas on lood ravijuhendite järgmisega. Ravijuhendid on vajalikud selle jaoks, et esiteks oleks võimalik adekvaatselt hinnata ravi vastavust tänapäevastele teadusuuringutele ning samal ajal parandada keskmist kvaliteeti, tagades juhendite vaba kättesaadavuse kõikidele arstidele ja patsientidele.

Selgus, et mingil seletamatul kurioossel kombel pole Eesti hambaarstidel mitte ühtegi ametlikku ravijuhendit! See tähendab, et rahvusvahelisi ravijuhendeid pole tõlgitud eesti keelde ega ka mitte Eesti oludele vastavaks toimetatud. Igaüks vaadaku ise, kus ennast koolitab ja kust leiab õppekirjandust. Meditsiin on valdkond, kus riik ei saa jätta kvaliteedi või juhendite küsimusi õhku rippuma, et äkki kõik laabub ja reguleerub kuidagi ise. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus tervise kaitsele, ka neil, kes ei suuda oma õigusi ise maksma panna. Kodanike kaitse peab olema tagatud riigi poolt asjaomaste ametite ja regulatsioonide kaudu.

Eesti Hambaarstide Liit: meil töötab arste, kes pärast ülikooli ei käi kunagi koolitustel.

Alustasime sellest, et selgitada välja, kas kuulujuttudel kõikuvast kvaliteedist on alust. Esimesena jäi silma Eesti Hambaarstide Liidu poolt avalikult välja öeldud seisukoht, et haigekassa ei võta kõikide lepingupartnerite puhul arvesse ei kliiniku kvaliteeti ega ka arstide koolitusi. Eesti Hambaarstide Liit tegeleb hambaarstide pädevuse hindamisega ja on avalikult kirjutanud: „Meil töötab arste, kes pärast ülikooli ei käi kunagi koolitustel. Täiskasvanute hambaravilepingud saab igaüks, kes tahab. Lepingu saab ka see, kes on haigekassat korduvalt petnud ja vahele jäänud ja kohtus süüdi tunnistatud. On raviasutusi, mille käibest poole moodustabki vaid haigekassalt saadav raha − nad ongi spetsialiseerunud liinitööle. Normaalne oleks, et see oleks 15 protsenti.“. Kui võtta arvesse Eesti Hambaarstide Liidu poolt välja öeldu, et osa hambaarste ei käi pärast ülikooli lõpetamist kordagi koolitustel, siis pole ka midagi imestada, et Eesti hambaravi kvaliteet kõigub seinast seina.

Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink: tõsisemad tagasilöögid ravikvaliteedis alles hakkavad ilmnema.

Pisut ähvardavalt kõlab ka Hambaarstide Liidu presidendi Marek Vinki Postimehele öeldud hoiatus, et tõsisemad tagasilöögid ravikvaliteedis alles hakkavad ilmnema, kuna haigekassa madalate piirhindade tõttu peavad nüüd arstid tegema tööd kiirustades ja odavate materjalidega.

Medihub uuris sotsiaalministeeriumist, haigekassast ja Eesti Hambaarstide Liidult, kuidas põhjendatakse ravijuhendite puudumist ning millest lähtutakse ravikvaliteedi hindamisel. Ametnikud veeretasid kuuma küsimust üksteisele ning Eesti Hambaarstide Liit otsustas teemal kommentaare mitte anda.

Ravikvaliteedi ja juhendite küsimusele vastas Terviseameti järelevalveosakonna nõunik Eve Pilt: „Terviseamet ei anna hinnangut tervishoiuteenuse (s.h. hambaravi) sisulisele kvaliteedile.“ Pilt täiendas: „Nõustame patsiente hambaravi küsimustes ja suuname neid esitama avaldust hinnangu saamiseks hambaravi teenuse sisulise kvaliteedi kohta sotsiaalministeeriumi juures asuvasse Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni.“ Samas märkis nõunik Pilt, et keerulisemate juhtumite puhul edastab siiski amet ise patsiendi avalduse kvaliteedi ekspertkomisjoni.

Eesti Haigekassa: kvaliteedi jälgimine ja kontrollimine on Eestis Terviseameti peamine ülesanne.

Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Kaidi Kasenõmm kirjutas seevastu, et Eestis tegeleb justnimelt Terviseamet kvaliteedi kontrollimisega: „Kvaliteedi jälgimine ja kontrollimine on Eestis Terviseameti peamine ülesanne.“ Kaidi Kasenõmm lisas, et nemad saavad hinnata ainult enda lepingupartnerite ehk nende hambaravikabinettide kvaliteeti, kes on haigekassaga sõlminud lepingu laste või täiskasvanute hambaravi osutamiseks või proteesiteenusteks. Haigekassa vastusest selgub veel, et hambaravi valdkonnas ei ole Eesti Haigekassa toel seni ühtegi ravijuhendit koostatud. Ettepaneku haigekassa toel ravijuhendi koostamiseks võivad teha erialaseltsid, tervishoiutöötajate kutseühendused, tervishoiuteenuse pakkujad ja teised huvitatud osapooled. Seni seda tehtud ei ole.

Ametnikud imestavad ka ise mitteametlikus telefonivestluses, et huvitaval kombel on hambaravi valdkond jäänud fookusest välja.

Ametnikud imestavad ka ise mitteametlikus telefonivestluses, et huvitaval kombel on hambaravi valdkond jäänud fookusest välja. Põhjuseks peetakse asjaolu, et riigipoolne rahastamine on olnud vähene ning seega ka riigi huvi valdkonda reguleerida. Koos hambaravihüvitiste ilmumisega on kasvanud ka huvi hambaravi pakkuvate asutuste toimetamise reeglid üle vaadata. See on omakorda põhjustanud vabakasvatusega harjunud hambaarstides suurt nurinat, et neid tahetakse liigsete reeglitega kammitsema asuda.

Sotsiaalministeeriumi eksperdid: hambaravi kvaliteedi hindamisel lähtume hambaravi headest tavadest, mis põhinevad Tartu Ülikooli õppekaval.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni hambaravi eksperdid, Tartu Ülikooli Hambaarstiteaduse Instituudi juhataja professor Mare Saag ja Tartu Ülikooli Hambaarstiteaduse Instituudi lektor Dr Taavo Seedre, andsid sotsiaalministeeriumi poolses vastuses teada: „Eestis ei ole seni koostatud täiskasvanud patsiendi kohta käivaid hambaravi juhiseid. Hambaravi kvaliteedi hindamisel lähtume hambaravi headest tavadest, mis põhinevad Tartu Ülikooli õppekaval.“

Resertifitseerimine on hambaarstidele vabatahtlik − see tähendab seda, et kes tahab see koolitab, kes ei taha, seda ei sunnita.

Paratamatult tekib tõsine mure nende hambaarstide tegevuse pärast, kes ei käi pärast ülikooli lõppu koolitustel ega ka liidu juures resertifitseerimistel. Resertifitseerimine on Eesti Hambaarstide Liidus hambaarstidele vabatahtlik − see tähendab seda, et kes tahab see koolitab, kes ei taha, seda ei sunnita. Kuivõrd suurt sundi peaks riik inimeste põhiseaduslike õiguste kaitseks arstidele rakendama on juba omaette teema. Samas pole mõistlikult põhjendatav ka olukord, kus hambaarstidel eestikeelsed ametlikud ravijuhendid üldse puuduvad. Soovitame patsientidel kontrollida hambaarstide resertifitseerimise märget Terviseameti registrist. Samas ei pruugi märke kontrollimine eriti palju aidata, kuna isegi mitmed Eestis tuntud hambaarstid ei ole leidnud vabatahtlikuks resertifitseerimiseks aega ega tahtmist.