Halvad hambad on päritavad – müüt või reaalsus?

Halvad hambad on päritavad – müüt või reaalsus?

Juba aastasadu on inimesed rääkinud halbade hammaste pärandumisest põlvest põlve. Tuntud on väljendid, et juba minu emal ja vanaemal olid halvad hambad. Hambaarstid ei taha seda juttu aga sugugi uskuda. Laialt on levinud teooria, et hambaaukude ainsad põhjustajad on bakterid. Kui hambaarstid sellest teooriast räägivad, siis tunnevad inimesed vastuvõtul ennast süüdi. Patsiendid kuulavad kõrvad lontis ja piinlikkuse puna varjates arsti manitsusi ja õpetusi, aga kuidagi ei taha olukord suus paraneda. Mõnikord näeme inimesi, kelle suuhügieen pole kiita, kuid hambad püsivad terved nagu purikad. Kas tõesti ei ole geenidel ja pärilikkusel mingit rolli?

Medihub küsis nõu valdkonna ekspertidelt – mida uskuda, mida mitte?

Eesti ühe tuntuima kaariest uurinud Tartu Ülikooli teadlase professor Reet Mändari sõnul on hambakaaries sama vana kui inimkond. „Kaaries tähendab hamba kõvakudede lagunemist, mis tekib bakterite elutegevuse tulemusena,“ selgitas professor Mändar. Professor Mändar täpsustas, et mitte ainult kuulsad kaariese bakterid Streptococcus mutans ja Streptococcus sobrinus üksinda ei põhjusta hammaste lagunemist vaid protsessis osalevad ka teised suus happeid tootvad bakterid.

Kasulikud bakterid aitavad tõrjuda kaariest põhjustavaid mikroobe

Professor Mändar lisas juurde, et inimeste suus on rohkesti kahjutuid mikroobe, mis moodustava suu normaalse mikrobioota ehk mikrofloora: „Ühel inimesel on suus vähemalt 50-100 erinevat mikroobiliiki ning kokku on suuõõnest leitud 700–1000 liiki, millest enamik on kasulikud või kahjutud.“ Professor toob välja hämmastava asjaolu, et osad suuõõne mikrobioota bakterid aitavad tõrjuda kaariest põhjustavaid halbu mikroobe. „Vastsündinu saab ema sünnitusteedest kaasa tervisliku mikroobide stardipaketi,“ selgitab professor Mändar. Professor lisab, et kasulikud bakterid kinnituvad lapse suu limaskestadele, paljunevad seal ja asuvad hiljem kaariesebaktereid tõrjuma.

Antibiootikumid mõjuvad halvasti kaariest tõrjuvatele bakteritele

See tähendab, et suus toimuvad mikroobide vahel ägedad lahingud. Võõrad sissetungijad ja kaariest põhjustavad mikroobid madistavad inimese heade bakterite kaitseliiduga. Bakterite omavaheline konkurents ja võitlus muudab kaariese tekkepõhjuste selgitamise veelgi keerulisemaks. Professor Mändar toob välja veel mitmeid kaariese riskifaktoreid, nende seas ka antibiootikumide mõju headele kaariest tõrjuvatele bakteritele: “Näiteks soodustavad kaariest vähenenud süljeeritus, immuunpuudulikkus, suitsetamine, suhkrurikas dieet ja antibiootikumid.” Professor märgib eraldi riskirühmana ära imetavad emad, kellel on kaariese tekkimise risk tunduvalt kõrgem: “Kaltsiumi ja mineraalide tase võib jääda ema organismis tavalisest madalamaks, mis soodustab hammaste lagunemist.”

MediKeepi tegevjuht Kerti Alev: „Hambaarstid sildistavad patsiente liiga kergekäeliselt.“

Geneetilisel informatsioonil põhineva ravi ehk personaalmeditsiini eestvedaja, MediKeep rakenduse looja ja tegevjuht Kerti Alev aitas selgitada geenide ja kaariese võimalikku seost. MediKeepi tegevjuhi sõnul on teema üle pikalt vaieldud: “Hambaarstid sildistavad patsiente kergekäeliselt ja saadavad neid tusaselt koju hambahügieeni üle järele mõtlema.” Kerti Alevi arvates ei jää sellises olukorras patsiendil muud üle, kui olla pahane oma arsti peale. “Patsient sööb ja peseb sama tihti hambaid kui naabrimees, kuid ometi kummitab kaaries just teda, mitte naabrit,” tõi Alev välja paljusid naabreid vaevava mure.

Tuleviku hambaravis arvestatakse geenitesti tulemustega

Kerti Alevi sõnul on läbi viidud mitmeid uuringuid, kus võib leida, et hammaste vastupanu kaariesele ei ole tingitud ainult bakterist ja hügieenist. “Kuigi kaariesega seotud geene on leitud mitmeid, siis esile on tõstetud CXCR2, AAMP ja CXCR1 nimelisi geene,” märkis Kerti Alev. “Kaariese arenemine sõltub inimese geneetiliselt määratud hambaemaili tugevusest, sülje eritusest ja koostisest ning immuunsüsteemi tõhususest,” lisas Alev. MediKeepi tegevjuht on veendunud, et tulevikumeditsiin hambaravis näeb kindlasti ette ka geenitesti tulemustega arvestamist. “Seda personaalmeditsiin tähendabki, et vastavalt inimese geneetilisele profiilile leitakse ravi ja vajadusel ka siis agressiivsem ennetusplaan,” selgitas Kerti Alev.

Hambaarstide liidu president: „Tegelikult päranduvad perekonnaliinis hoopis hambavaenulikud toitumisharjumused.“

Hambaarstide nägemust teema osas kommenteeris Eesti Hambaarstide Liidu president doktor Marek Vink. Tema sõnul sõltuvad sülje- ja kõvakoe omadused kahtlemata ka geneetikast, kuid geenide osatähtsus kaariesesse haigestumisel ei ületa 20%, seevastu keskkonna ja eluviisi osakaal moodustab põhjustest umbes 70%. „See selgitab, miks hambaarstid geneetikat ülemäära ei rõhuta, sest müüti, et meie suguvõsas ongi halvad hambad, saab murda praktikas tõendades, et tegelikult päranduvad perekonnaliinis hoopis hambavaenulikud toitumisharjumused,“ selgitas Marek Vink.

Hambakaariest ei teki 5-10% inimestest ka hoolimata nende halbadest harjumustest

President Marek Vink lisas juurde isikliku seisukoha, et ta on juba aastaid oodanud, et keegi doktorant e-tervise hambakaardid ja geenidoonorite andmebaasid kokku viiks, mille alusel saab läbi viia kaariesesoodumuse uuringuid. Lisaks eelnevale toob hambaarstide juht välja huvitava kaariesega seotud statistika, mis aitab selgitada patsientide ebavõrdset olukorda: „Ligikaudu 5-10% inimestest püsivad hambad kaariesest terved, mida iganes nad teevad.“ Marek Vink avaldas ühtlasi ka kahetsusväärse asjaolu, et viidatud patsientide kaariesest terved hambad kipuvad kukkuma välja parodontiidi tõttu.

Täielikult ei tohi unustada ka geenide rolli

Loomulikult on suuhügieen, toitumine ja bakterid kõige olulisemateks kaariese kujunemisel, kuid unustada ei tohiks ka geenide rolli. Üksnes halvas hügieenis süüdistamine on kohatu patsientide üldistamine ja sildistamine. Loodetavasti õnnestub käesoleva artikliga käivitada teemakohane diskussioon ja levitada informatsiooni.

Kaariest põhjustava bakteriga kokkupuudet tuleks lükata võimalikult kaugele

Geeniteadus ja personaalmeditsiin ei jõua hambaravis ilmselt veel niipea kõikide abivajajateni. Seniks tuleb parandada neid kaariese põhjuseid, mida saame teha kõige lihtsama vaevaga − hammaste pesemine hommikul ja õhtul, piisav vedeliku tarbimine, tervislik toitumine, suu happelisuse tasakaalustamine nätsuga ja floriidi sisaldavate hambapastade kasutamine. Väga oluline on ka see, et kaariese bakteriga nakatumine lükkuks võimalikult kaugele. Sellepärast peaks kindlasti hoiduma lapsega sama lusika kasutamisest ja lutti ei tohiks puhastada lapsevanemad enda suuga. Imetavad emad peavad hoolitsema, et nad toituksid tervislikult ning tarbiks piisavalt mineraale, vitamiine ja kaltsiumi.

Huvilistele on alljärgnevalt toodud kasutatud kirjandus:

  1. GWAS Catalog: https://www.ebi.ac.uk/gwas/search?query=dental%20caries
  2. SNPedia: https://www.snpedia.com/index.php/Dental_caries
  3. Novel caries loci in children and adults implicated by genome-wide analysis of families. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29859070
  4. Evidence of a contribution of genetic factors to dental caries risk. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3267319/
  5. A Major Gene Effect Controls Resistance to Caries. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3318028/
  6. Genetic factors affecting dental caries risk: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25721273
  7. GWAS of dental caries patterns in the permanent dentition. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/?term=23064961#
  8. The Caries Microbiome: Implications for Reversing Dysbiosis. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29355414
  9. Risk factors for dental problems: Recommendations for oral health in infancy.
    https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/28899616
  10. Effect of erythritol and xylitol on dental caries prevention in children. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24852946